Ohtlikud kemikaalid ja jäätmed – kuidas neid käidelda?

Mis on ohtlikud jäätmed?

Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis kahjustavad inimeste tervist või keskkonda. Näiteks ained, mis on söövitavad, mürgised, tuleohtlikud või plahvatusohtlikud. Levinumad ohtlikud jäätmed on: kasutatud õli, värvijäägid, akud, lambipirnid, erinevad kemikaalid ja ohtlikke komponente sisaldav elektroonika.

Jäätmete eraldamiseks kasuta erinevaid prügi- ja jäätmekonteinereid, mis on märgistatud selgete siltidega. Jäätmete õige sorteerimine parandab töökeskkonna ohutust. Lisaks on see kasulik keskkonnale.

Näited ohtlikest kemikaalidest ja ainetest:

• Ammoniaak
• Arseen
• Benseen
• Plii
• Formaldehüüd
• Dioksiinid
• Kloor
• Kaadmium
• Naatriumhüdroksiid
• PCB ühendid
• Vesiniksulfiid
• Vinüülkloriid

• Hoia kemikaale ventileeritavates kemikaalikappides, happekappides või kemikaalide hoidlates.
• Hoia kemikaale üksteisest eraldi, sest erinevate ainete segumine võib põhjustada ohtlikke keemilisi reaktsioone.
• Kasuta lekkealuseid ja lekkevanne, et vältida kemikaalide sattumist töökeskkonda ja vette.
• Ära hoia happeid koos alustega ega tugevaid happeid koos orgaaniliste ainetega.

• Hoia kemikaale nii, et kõrvalised isikud neile ligi ei pääseks, näiteks lukustatavates kemikaalikappides.
• Kontrolli, et kaitsevahendid ja ohutuskaardid on kergesti kättesaadavad ning töötajad on saanud asjakohase väljaõppe.
• Märgista kemikaalid ja hoia neid ettenähtud kohas – just nii tagad töötajate turvalisuse. 

Ohtlike jäätmete käitlemine

Kemikaalide käitlemine on tervisele ohtlik kui ei järgita eeskirju ja ei kasutata korralikke kaitsevahendeid. Tööandja kohustus on tagada, et hoiatussildid oleksid selged ja arusaadavad, ning töötajad teadlikud ohutusprotseduuridest. Kindlate protsesside ja juhiste järgimine vähendab nii õnnetuste kui trahvide riski.

Kemikaalide õige käitlemine suurendab tööohutust. Turvaline töökoht tagab omakorda töötajate heaolu ja parandab meeskonnatööd. Riskide vähendamiseks kasuta ka 5S meetodit, mis on tõhus viis korra loomiseks ja tööohutuse suurendamiseks. Näiteks kontrolli regulaarselt töövahendeid ja masinaid, et tuvastada defekte, mis võivad põhjustada õnnetusi.

Loe lähemalt

Kuidas tegutseda õnnetuse korral?

Igat liiki kemikaalide käitlemiseks on vaja hädaolukorra juhiseid ja sobivat varustust, et õnnetusi saaks kiiresti ja turvaliselt lahendada. Näiteks tulekustutid, silmapesupunktid ja avariiduššid, mis võimaldavad ohtlike ainetega kokkupuutel end kiiresti puhastada.

Õnnetuste ohutuks lahendamiseks on vaja kindlaid tegutsemisjuhiseid. Erinevad kemikaalid vajavad erinevaid juhiseid ja varustust. Näiteks ohtliku ainega kokkupuutel peab olema võimalus pesta silmi või keha, tuleohtliku aine süttimisel peab vahetus läheduses olema tulekustuti jm.  

Ohtlike jäätmete käitlemine

Ohtlikke jäätmeid ei tohi visata prügikasti, segada muude jäätmetega ega valada kanalisatsiooni. Jäätmete sorteerimise nõue kehtib nii eraisikutele kui ettevõtetele. Eraisikud saavad oma ohtlikud jäätmed viia jäätmejaamadesse või kogumispunktidesse. Ettevõtetele kehtivad eraldi reeglid, mis sätestavad, kuidas ohtlikke jäätmeid sorteerida, dokumenteerida ja transportida.

Ettevõte peab olema teadlik jäätmete kahjustavast mõjust tervisele ja keskkonnale ning tagama nende nõuetekohase ja ohutu käitlemise. Dokumenteerima peab ka selle, milliseid ohtlikke jäätmeid kasutatakse ja kuidas ennetatakse nende tekkimist. Lisaks vastutab ettevõte selle eest, et ohtlike jäätmete vedajatel ja vastuvõtjatel oleksid vajalikud load.

Näited ohtlikest jäätmetest

• Atsetoon
• Rasvaeemaldusained
• Patareid
• Pestitsiidid
• Elektroonikajäätmed
• Impregneeritud puit
•  Lahustipõhine värv
• Elavhõbe
• Lakibensiin
• Ravimid
• Küünelakk
• Kasutatud õli
• Happed