Aktiivses klassiruumis on sisustus osa edu valemist - Vammarskolan
Füüsiline koormus aitab tõsta õppeedukust
'Pulse' projekti algatajateks olid neli Vammarskolani kooli õpetajat, kes soovisid anda teadmisi edasi viisil, mis oleks võimalikult arusaadav, meeldejääv ja kasulik. Samuti taheti koguda rohkem infot selle kohta, kui palju füüsiline koormus õigupoolest ajutegevust mõjutab. Prooviperiood kestis kolm aastat ja selleks valiti juhuslikul meetodil välja üks klass kogu koolipere hulgast. Kolme aasta möödudes hinnati tulemusi – oli vaid üks klass, kus õpilased läbisid kõik ained edukalt. See oli klass, kelle tavapärasesse kahe kehalise kasvatuse tunniga koolinädalasse liideti igapäevaselt rohkem liikumist.
Tulemused räägivad enda eest ning edu on kooliperet saatnud juba aastaid. Pärast prooviperioodi hakati aktiivset õppemeetodit kasutama kõigi klassidega.
Kuidas siduda aktiivne ja motiveeriv tegevus õppetööga?
Kui liikumisest oli saanud tavapärane osa igapäevasest koolielust, tekkis õpetajatel küsimus 'Kuidas tuua aktiivsed tegevused üle koolitundi nii, et õpilased sellest maksimaalselt kasu saaksid?'. Oli selge, et noored vajavad rohkem motivatsiooni ning sellest sai aktiivse klassiruumi kontseptsiooni alustala.
Üks projekti algatajaid, Mats Nahlbom, seletab, et õppimine algab juba jalgade liikumisest. Liikumine ja uute teadmiste omandamine on tihedalt seotud – seda tuleb meeles pidada ka klassiruumis.
“Kui alustasime aktiivse klassiruumi projektiga, tekkis meil koheselt vajadus vastavate sisustuslahenduste järele. Mõtlesime hoolega läbi, mida klassiruum meile pakkuma peaks, et saaksime õppetööd paremini läbi viia. Seejärel tegime vajalikud muudatused koostöös AJ Grupiga, kelle tootevalik kattis meie tavapärasest veidi erinevad vajadused” seletab Mats.
Kas soovid abi kaasaegse koolikeskkonna loomisel? Küsi pakkumist.
Tegevuspõhine õpikeskkond, mis toetab uute teadmiste omandamist
Noored töötavad paarides või kolmeliikmelistes rühmades, õppides sealjuures teineteiselt, jagades teadmisi ja esitades küsimusi. Kolmnurksed õpilaslauad sobivad selleks suurepäraselt. Neid saab ruumis hõlpsasti ümber paigutada ja luua sobiva suurusega gruppe. Samuti saavad õpilased kergeid laudu vaevata lahku tõsta, kui on aeg tegeleda individuaalsete ülesannetega.
Seisev asend aktiveerib kogu keha ja parandab keskendumisvõimet, mistõttu on hea, kui ülesandeid lahendatakse aeg-ajalt tahvli ees. Seintele paigutatud klaastahvlid võimaldavad rühmatöö käigus ühiselt märkmeid teha ja lahendusi leida. Samal ajal saab õpetaja märksa parema ülevaate klassiruumis toimuvast ja näeb ära, kes vajavad rohkem tuge.
Kehaasendi muutmine tunni ajal elavdab mõttetööd ja muudab näiteks nii keemia- kui ka füüsikatunnis katsete tegemise märksa lihtsamaks. Õpilased saavad paremini keskenduda katseobjektile ja seda erinevate nurkade alt jälgida. Selle tarbeks varustati osa klasse reguleeritava kõrgusega laudade ja toolidega.
Paindlikud sisustuslahendused võimaldavad õpilastel oma tööasendit regulaarselt muuta, mis aitab neil paremini keskenduda. Lisaks on klassiruum tegevuspõhiselt ümber paigutatav ning pakub palju enamat, kui lihtsalt sirgesse rivvi seatud kirjutuslauad ja toolid.
Aktiivse klassiruumi neli võtmetegurit
- Noored õpivad koostööd tehes ja üksteist aidates.
- Kuna füüsiline koormus tõstab omandamisvõimet, sooritatakse erinevaid ülesandeid seistes ja/või kõndides.
- Õpilastel on lihtsam keskenduda oma ülesannetele, kui neil on võimalik oma tööasendit muuta ja klassiruumis vabamalt liikuda. Õppetööd toetatakse ka lühikeste aktiivsete puhkepausidega, mis aitavad tuua rohkem hapnikku ajju ning tõstavad energiataset.
- Kui õpilased kasutavad rühmatööde ajal tahvleid, on õpetajal parem ülevaade sellest, kes vajavad ülesannete lahendamisel rohkem tuge.
Projekt, mis kasvab üha suuremaks
Pärast esimesi edukaid aastaid võib öelda, et aktiivne klassiruum on populaarne nii õpetajate kui ka õpilaste seas. Nooretele meeldib, et tunnis saab ringi liikuda ja teha tööd erinevates asendites. Õpetajate jaoks on oluline, et neil on õppetööst märkimisväärselt parema ülevaate. Kuna enamasti tehakse tööd väikestes rühmades, mitte üksi, siis on võimalik õpetajatel toetada mitut noort korraga ning läheneda teemadele rohkem süvitsi.
“Täiskasvanute puhul on tavapärane, et kasutatakse reguleeritava kõrgusega laudu, mis aitavad neil parandada ergonoomikat ning tunda end paremini. Sarnaseid tingimusi pakume noortele ka aktiivses klassiruumis,” seletab Daniel Hermansson.
Aktiivne klassiruum on õppeaine neutraalne ja seda kasutatakse hetkel peamiselt keelte ja matemaatika õpetamiseks. Eesmärk on, et järgmine klass valmiks juba 2022. aasta sügiseks, mil on plaanis hakata uuel meetodil õpetama ka teisi aineid.
'Pulse' projekt– kuidas see toimib
Põhikooli õpilased tegelevad kolmel päeval nädalas aktiivse treeninguga (lisaks kehalise kasvatuse tundidele). Maksimaalse tulemuse saavutamiseks peaks treenima vähemalt 20 minutit järjest pulsitugevusega, mis moodustab 70% maksimaalsest pulsitugevusest oma vanuserühmas. Läbi saab viia erinevaid treeninguid: meeskonnamängud, mis aitavad kaasa ka koostöö edendamisele, personaaltreeningud, trenazööridel treeningud, rattasõit, rulluisutamine jne.
Projekti algatasid Mats Nahlbom, Daniel Hermansson, Daniel Kristoffersson ja Mike Andersson peale seda, kui olid kuulnud koolitusel neoroteadlast rääkimas, kuidas füüsiline aktiivsus on seotud õppeedukusega. Inspiratsiooniks oli Harvardi professori John Ratey'i raamat "S.P.A.R.K."ja praktilised näited Naperville Keskkoolist, Chicagost.
