Ilma km-ta
Kiire tarnePõhjamaine kvaliteetGarantii vähemalt 7 aastat
E-R 9-17 tel. 6000 270info@ajtooted.ee
 
Tule meile külla! AJ Salong on avatud E-R 9:00-17:00, Pärnu mnt 158, Tallinn. Kauba väljastamine Paneeli 6, Tallinn. Vaata lähemalt!
Töökeskkond

Kontori varjatud kulud - kuidas odavad lahendused võivad aja jooksul kulukaks muutuda

Uue mööbli maksumust on lihtne välja arvutada. Keerulisem on aga hinnata, kui suuri kulusid võib ettevõttele põhjustada halvasti planeeritud, ebamugav ja ebaefektiivne töökeskkond.
„Rahulolevad ja terved töötajad toovad ka paremaid tulemusi,“ ütleb AJ Grupi tootejuht Elisabet Nilsson. 
Kontori varjatud kulud - kuidas odavad lahendused võivad aja jooksul kulukaks muutuda
Ebamugav tool, mitte reguleeritav laud, liigne müra ja ebaefektiivne töökorraldus võivad esmapilgul tunduda väikeste probleemidena. Kui need probleemid on aga igapäevased, mõjutab see keskendumisvõimet, efektiivsust, heaolu ja lõppkokkuvõttes ettevõtte kasumit. 

„Kui töötaja töötab iga päev kasvõi mõne protsendi võrra vähem tõhusalt, võivad sellega kaasnevad kulud aja jooksul ületada summa, mis oleks kulunud parema töökeskkonna loomisele,“ selgitab Nilsson.

Odav lahendus võib kujuneda kulukaks 

Töökeskkonna sisustamisel keskenduvad paljud ettevõtted eelkõige toodete ostuhinnale. See on konkreetne ja lihtsalt mõõdetav kulu. Hoopis keerulisem on aga hinnata, kui palju lähevad ettevõttele maksma halvad tööharjumused, ebavajalikud liigutused, pidevad katkestused ja ebasobiv füüsiline koormus.

Tagajärjed ei piirdu vaid hetkelise ebamugavusega. Halb tööasend, liigne müra, sagedased katkestused ja keskendumiseks sobiva ruumi puudumine mõjutavad nii töötajate heaolu, töörahulolu kui ka tootlikkust. Kui probleemid põhjustavad tervisemuresid ja haiguspäevi, lisanduvad töölt puudumise, asendustöötajate leidmise ja koolitamisega seotud kulud.
„Paljud inimesed ilmselt lihtsalt lepivad sellega, et nii asjad on. Sageli ei arvestata, et igapäevastel väikestel ebamugavustel võivad olla pikaajalised tagajärjed. Ka õigete töövahendite otsimisele kuluv aeg või koosolekud, mis ei lähe plaanipäraselt, tähendavad ettevõttele lisakulusid,“ selgitab Nilsson.

Linköpingi Ülikooli uuringust selgub, et veidi üle poole haiguslehega seotud tootlikkuse langusest toimub ajal, mil inimene on veel tööl - enne või pärast haiguslehte, mitte töölt puudumise ajal. See näitab, et suur osa kuludest võib olla seotud igapäevase töövõime langusega. Valu, väsimuse või keskendumisraskuste tõttu ei pruugi töötajad suuta oma tööd tavapärase tõhususega teha.

„Ergonoomika on oluline osa lahendusest, kuid vaadata tuleb kaugemale toodete ostuhinnast,“ rõhutab Nilsson.

Miks odavaim lahendus ei ole alati parim?

Paljud ettevõtted keskenduvad endiselt eelkõige otsestele kuludele, sest neid on lihtne mõõta ja võrrelda. Mööbli ja seadmete ostuhind on selgelt näha, kuid ebaefektiivsest töökorraldusest tulenevaid kulusid on märksa keerulisem hinnata.
„Ettevõtted teavad kui palju maksavad töövahendid ja seadmed, kuid sageli ei arvestata kuludega, mis kaasnevad tootlikkuse languse või uute töötajate koolitamisega,“ selgitab Nilsson.

Seetõttu võib odavam lahendus esmapilgul tunduda majanduslikult mõistlik, kuigi pikemas perspektiivis võib see ettevõttele hoopis kallimaks minna. Nilssoni sõnul tasuks otsuse tegemisel küsida hoopis: kui palju maksab ettevõttele see, kui midagi ei muudeta?

Kuidas parem töökeskkond aitab suurendada kasumlikkust?

Hästi läbimõeldud töökeskkond aitab paremini keskenduda, vähendab tarbetuid töökatkestusi ning loob sobivad tingimused nii koostööks kui ka puhkamiseks. See aitab vältida igapäevaseid väikeseid ajakadusid ja tööefektiivsuse langust, mis võivad aja jooksul ettevõttele kulukaks osutuda.

„Paljud ettevõtted alahindavad töökeskkonna olulisust uute töötajate leidmisel, olemasolevate töötajate hoidmisel ja nende pikaajalise tulemuslikkuse tagamisel,” selgitab Elisabet Nilsson.
Parema töökeskkonna loomine nõuab aga enamat kui lihtsalt uue mööbli soetamist. Ka ruumi akustika, valgustus, töökorraldus ja vajalike töövahendite kättesaadavus mõjutavad seda, kui mugavalt ja tõhusalt inimesed oma tööd teha saavad.

„Alustuseks tasub uurida, kuidas igapäevane töö tegelikult sujub ja millised probleemid töötajaid häirivad. Rääkige töötajatega ja proovige esmalt lihtsamaid lahendusi. Parem ergonoomika, vähem segavaid tegureid ja võimalus tööpäeva jooksul asendit ning tegevusi vaheldada võivad anda märgatavaid tulemusi,“ soovitab Nilsson.