Edukas juhtimine kaizeni meetodiga
"Vaadates tagasi oma karjäärile töötlevas tööstuses, saan aru, et kõige raskem on olnud saavutada tasakaal enesekindluse ja teadmiste vahel. Võttis natukene aega, enne kui mõistsin, et teiste vajaduste tajumine, tundlikkus, kannatlikkus ja valmisolek leida kompromisse on äris samaväärsed tehniliste teadmistega."
Wioleta usub, et need omadused aitavad säilitada tasakaalu ettevõtte arengus.
"Suurimad barjäärid, mida ma näen, peituvad meis endis ning nende ületamine ja oma intuitsiooni usaldamine annab meile võimaluse minna oma rada, vaatamata meid ümbritsevatele stereotüüpidele."
Kaizeni meetod ja efektiivne tootmine
Kunagine väike puutöökoda on saanud suureks tehaseks, mis saadab igal nädalal AJ Grupi kesklattu Halmstadi umbes 25-30 veoautot mööblit. Wioleta Kowaliku juhitud tehast arendatakse pidevalt, et optimeerida tootmist ja täiustada protsesse.
"Meie organisatsiooni juhtimissüsteem põhineb pideval arengul. See on meie ettevõtte üks suurimaid väärtusi, seega on kaizeni ja lean mudelid meile väga olulised."
Kaizen pärineb jaapanikeelsest sõnast "täiustamine" ja on ärijuhtimise meetod, mille põhimõte on suurte ja radikaalsete muutuste asemel, teha palju väiksemaid modifikatsioone ettevõtte protsesside parendamiseks. Näiteks optimeerides laos kauba paigutust, saab vähendada tarbetuid samme, aidates edendada tööefektiivsust ja töötajate heaolu. Lean mudeli lõi, nagu ka kaizeni, jaapanlane Taiichi Ohno, kui Jaapani sõjatööstust taheti pärast Teist maailmasõda muuta tsiviiltööstuseks. Lean mudeli eesmärk on töömeetodite tõhustamine, raiskamise kaotamine s.t tootmise säästlikumaks muutmine, näiteks tarbetu ajakulu ja üleliigsete ressursside osas, ning tootlikkuse maksimeerimine.
Kaizeni ja lean meetodid aitavad tootmisüksustel pidevalt esirinnas püsida, mistõttu kasutatakse neid AJFF-is ettevõtte igas valdkonnas. Protsesse jälgitakse iga päev, kord nädalas, kuus ja aastas. Kui eesmärke ei täideta, hakatakse kohe protsesse parendama ning tehakse organisatsioonisisest aktiivset koostööd iga osakonnaga kõrvalkallete eemaldamiseks.
Protsesside jälgimiseks kasutatakse tehases nii digitaalseid- kui ka füüsilisi tegevuskavasid, mis põhinevad Kamishibai mudelil, et osakonnajuhid saaksid kiirelt ülevaate hetkeolukorrast.
"Iga päev käivad juhid ringkäigul läbi kõikide tootmisüksuste, et saada ülevaade päevastest eesmärkidest ja ülesannetest. Seejärel vaadeldakse ja arutatakse teemasid nagu tööohutus, kvaliteet, saadavus, tehnilised probleemid ja hooldusküsimused. Tahvlile saavad tehase töötajad ka näiteks märkida, kui mõnes tootmisetapis on tekkinud probleem, et juhid saaksid selle ringkäigu käigus üle vaadata," räägib Wioleta.
Praegu tegeletakse tegevuskavade digitaliseerimisega, et kõik oleks internetis kättesaadav ja teleriekraanidel kuvatav. Eesmärk on lõpetada projekt enne aasta lõppu.
Tipptasemel tehnoloogia
2021. aastal võeti tehases kasutusele Proxia haldussüsteem, mis koosneb kolmest tarkvaraprogrammist: MES (Manufacturing Execution System), CMMS (Computerized Maintenance Management System) ja APS (Advanced Planning System).
"Nädala jooksul täidame umbes 3500 tellimust. Tänu kindlale raamistikule saame kontrollida nii tellimusi kui ka masinate efektiivsust."
Igal töökohal on arvuti, millega pääseb Proxia süsteemile ligi. Töötajad täidavad süsteemi reaalajas, tagades kõigile mugava ja kiire ülevaate ning võimaldades kõigil täpselt teada, millises tootmisetapis parasjagu ollakse.
"Kui masinas tekib ootamatu tõrge või tehases tekib mõni muu probleem, saan selle kohta teate, tänu millele saan kiirelt lahendusi leida, " sõnab Wioleta.
Igaüks saab anda panuse
AJFF-i töötajaid julgustatakse esitama oma parendusettepanekuid, olgu need siis süsteemid, millega nad töötavad, või väiksemad asjad, mis mõjutavad nende igapäevaelu tööl. AJFF-i personalijuht Aneta Magdziarek leiab, et töötajate jaoks on oluline tunnetada, et neil on võimalus panustada ja ettevõtet arendada. Need, kes töötavad tootmises, näevad asju teistsuguse vaatenurga alt kui juhid. Ettevõtte edukaks toimimiseks peab kõigi arvamustega arvestama ja teadmisi ära kasutama.
Juht, kes on kättesaadav
Wioleta jaoks on oluline, et töötajad tunneksid, et tema ning osakonnajuhid on nende jaoks olemas. Suure osa tööpäevast viibib ta küll kontoris, kuid teeb iga päev vähemalt korra ringkäigu mõlemas tootmishallis – kasvõi selleks, et olukorda kontrollida ja töötajatega veidi juttu ajada.
"Vahetuste vahel peab osakonnajuht alati lühikese kokkuvõtva koosoleku, kus vaadatakse ülesanded ja seatud eesmärgid üle. Siiski on oluline, et saaks ka töötajatega spontaanseid vestlusi pidada. Tootmine on ettevõtte süda, kuid kõige väärtuslikum, mis meil on, on meie töötajad."
MES on tootmisettevõtete kasutatav arvutisüsteem tootmise juhtimiseks.
CMMS on tarkvara, mis aitab planeerida, jälgida ja juhtida erinevat tüüpi masinate, sõidukite ja muude varade hooldustöid.
APS on planeerimissüsteem, mis aitab ettevõtetel optimeerida oma tootmist, turustamist ja ladustamist.